"Mina, Mortimer" (Tänapäev, 2007)
(11)
"Milleks minna, kui see, milleni sa jõuad, polegi ehk väärt sinna jõudmist?"
Raamat "Mina, Mortimer" valmis 2004. aasta suvel. Romaani erinevad liinid keerlevad järgmiste küsimuste ümber: kuidas tunda ära tõelised väärtused maailmas, kus kõige olulisemaks peetakse väliseid näitajaid? Kuidas elada päriselt, kui suurem osa elust on lõputu rollimäng? Kust leida ja kuidas ära tunda see tõeline "mina"?
Mortimer on 23-aastane üliõpilane, kes avastab, et tema senine elu on olnud justkui klišeedest koosnev kaardimajake ja kontroll olukordade üle vaid illusioon. Nii saab alguse ärkamine - saabub luupainajalik reaalsus, mis vaheldub absurdimaigulise unenäomaailmaga. Kiiresti saab selgeks see, kui kohutavalt keeruline võib olla miski, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne.
Nagu kõigis Birk Rohelennu teostes, toimub raamatu tegevustik tänapäevas, 21. sajandil.
Teoses tõuseb esile tõe ja reaalsuse küsitavus. Mis on tõde ning kust läheb piir illusiooni ja reaalsuse vahel? Karakterid Birk Rohelennu ei selles ega ka üheski teises teoses ei ole üheselt võetavad, sest inimese peamiseks tunnuseks ongi vastuolulisus ning pidev dialoog iseendaga.
Raamat "Mina, Mortimer" on täis mõtteteri ja elu olemuse üle arutlema panevaid tsitaate ning lauseid, sõnakasutus on meeldivalt ladus, kasutatud on ka üpris ohtralt võõrsõnu ("Öine irreaalne õõv oli asendunud päevase paadunud pragmatismiga.").
Romaani tõsisusest ja filosoofilisusest hoolimata on Rohelennu esikteos vürtsitatud ka mõnusalt sarkastilise huumoriga ("Selge, et blondid siresääred oleksid olnud tema pärast arust ära, kui neil oleks olnud aru, millest ilma jääda.").
"Mina, Mortimer" põhiprobleemistik ja sisu:
Raamat "Mina, Mortimer" valmis 2004. aasta suvel. Romaani erinevad liinid keerlevad järgmiste küsimuste ümber: kuidas tunda ära tõelised väärtused maailmas, kus kõige olulisemaks peetakse väliseid näitajaid? Kuidas elada päriselt, kui suurem osa elust on lõputu rollimäng? Kust leida ja kuidas ära tunda see tõeline "mina"?
Mortimer on 23-aastane üliõpilane, kes avastab, et tema senine elu on olnud justkui klišeedest koosnev kaardimajake ja kontroll olukordade üle vaid illusioon. Nii saab alguse ärkamine - saabub luupainajalik reaalsus, mis vaheldub absurdimaigulise unenäomaailmaga. Kiiresti saab selgeks see, kui kohutavalt keeruline võib olla miski, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne.
Nagu kõigis Birk Rohelennu teostes, toimub raamatu tegevustik tänapäevas, 21. sajandil.
Teoses tõuseb esile tõe ja reaalsuse küsitavus. Mis on tõde ning kust läheb piir illusiooni ja reaalsuse vahel? Karakterid Birk Rohelennu ei selles ega ka üheski teises teoses ei ole üheselt võetavad, sest inimese peamiseks tunnuseks ongi vastuolulisus ning pidev dialoog iseendaga.
Raamat "Mina, Mortimer" on täis mõtteteri ja elu olemuse üle arutlema panevaid tsitaate ning lauseid, sõnakasutus on meeldivalt ladus, kasutatud on ka üpris ohtralt võõrsõnu ("Öine irreaalne õõv oli asendunud päevase paadunud pragmatismiga.").
Romaani tõsisusest ja filosoofilisusest hoolimata on Rohelennu esikteos vürtsitatud ka mõnusalt sarkastilise huumoriga ("Selge, et blondid siresääred oleksid olnud tema pärast arust ära, kui neil oleks olnud aru, millest ilma jääda.").
"Mina, Mortimer" põhiprobleemistik ja sisu:
Teose lõpp on kõigest hoolimata õnnelik ning lootustandev.
„Mort tundis kummalist õnnetunnet. Lõppude lõpuks oli elu ikkagi pagana ilus, kui mõtlema hakata. Ainuüksi sellepärast, et näha veel üks kord päikest, tasus elada. Mort hingas sügavalt sisse. „Jah, ma tahan elama hakata,“ mõtles ta.
„Mort tundis kummalist õnnetunnet. Lõppude lõpuks oli elu ikkagi pagana ilus, kui mõtlema hakata. Ainuüksi sellepärast, et näha veel üks kord päikest, tasus elada. Mort hingas sügavalt sisse. „Jah, ma tahan elama hakata,“ mõtles ta.
